Kermarc Raamatupidamisteenused, Author at Raamatupidamisteenus

Tööandja tervisekindlustus on Eestis üha enam kasutatav töötajate motiveerimise ja tervise edendamise meede. Tegemist on tööandja poolt kindlustusandjaga sõlmitava lepinguga, mille alusel töötajale tagatakse juurdepääs mitmesugustele meditsiinilistele teenustele. Eesti seadusandlus võimaldab tööandjal katta sellist tüüpi kulud kuni 400 euro ulatuses aastas töötaja kohta maksuvabalt – kui täidetud on kindlad tingimused.

Mis on tööandja täiendav tervisekindlustus?

Täiendav tervisekindlustus tähendab, et tööandja sõlmib kindlustuslepingu, mille alusel töötaja saab kasutada täiendavaid tervishoiuteenuseid, mida Haigekassa ei pruugi täielikult hüvitada. Sellised teenused võivad hõlmata näiteks:

• hambaravi ja proteesimist,

• silmaarsti teenuseid ja prillide kompensatsiooni,

• taastusravi ja füsioteraapiat,

• vaimse tervise teenuseid (sh psühholoogid),

• eriarsti vastuvõtte ja diagnostikat.

Kindlustuslepingu tasu katab tööandja, mitte töötaja, ning maksuvabastus kehtib ainult sellise korralduse puhul.

Millal on see maksuvaba?

Vastavalt Tulumaksuseaduse § 48 lõige 5 punktile 5, on tööandjal õigus katta täiendava tervisekindlustuse kulud maksuvabalt kuni 400 € aastas töötaja kohta, kui:

1. Lepingu on sõlminud tööandja (OÜ, AS vms),

2. See võimalus on kättesaadav kõikidele töötajatele võrdselt – see tähendab, et maksuvabastus ei kehti, kui kindlustus antakse näiteks ainult juhatusele või valitud töötajatele,

3. Summa 400 € on kogupiir, mis hõlmab ka teisi võimalikke terviseedenduskulusid (nt sport, taastusravi jms), seega tuleb jälgida kogukulutusi.

Näide: kui tööandja hüvitab töötajale 150 € eest sporditeenuseid ja 250 € eest tervisekindlustust, jääb kogu summa maksuvabastuse piiridesse.

Milliseid eeliseid toob tööandja tervisekindlustus?

Lisaks maksusoodustusele on tööandja tervisekindlustusel mitmeid muid eeliseid:

• Tõstab töötajate rahulolu ja lojaalsust;

• Parandab tööandja mainet tööturul;

• Vähendab töölt puudumiste arvu (kiirem ravi = kiirem naasmine);

• Aitab väiksema ettevõtte puhul konkureerida suurfirmade personalipakettidega.

Tegemist on investeeringuga, mis annab tagasi nii moraalses kui ka rahalises mõttes.

Kuidas tervisekindlustust raamatupidamises kajastada?

Selleks, et maksuvabastus oleks seaduslik ja dokumenteeritud, tuleb:

• sõlmida ametlik kindlustusleping tööandja nimel,

• hoida kulud eraldi kontol (nt „terviseedenduskulud“),

• jälgida igal aastal töötajapõhist 400 € piirmäära,

• dokumenteerida, et kõik töötajad saavad sama võimalust (näiteks sisekorrar eeskirjades või lisas töölepingule).

• 2023. aastal tõuseb maksuvaba tulu 500 eurolt 654 euroni kuus. Kui inimese brutotulu ühes kuus ületab 1200 eurot, hakkab maksuvaba tulu vähenema ja jõuab nulli 2100 eurose brutopalga juures. Ehk siis inimesel, kelle brutopalk on suurem, kui 2100 eurot, ei saa maksuvabatulu kasutada;
• keskmine vanaduspension muutub maksuvabaks 704 euroni kuus. Seda nii töötavale, kui ka töölt koju jäänud pensionäridele. 704 eurot on kindel summa ja see ei sõltu inimese sissetuleku suurusest;
• 1. jaanurist 2023 on uus miinimumpalk täistööajaga töötajatel 725 eurot  kuus. Seega on minimaalseks tunnitasuks 4,30 eurot tunnis;
• sotsiaalmaksu miinimmumäär 2023. aastal on 215,82 eurot;
• II samba kogumispensioni maks ja töötuskindlustusmakse määrad ei muutu ja jäävad samale tasemele. Kogumispension arvestatakse inimese brutotasult 2%, töötaja töötuskindlustusmakse suurus on 1,6% ning tööandja kohustus on arvestada 0,8% inimese bruto töötasult.