Seoses eriolukorra kehtestamisega Eesti Vabariigis on riik teinud mõned muudatused, et aidata ettevõtjatel toime tulla praeguses keerulises olukorras:
Thank you for reading this post, don't forget to subscribe!
- Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatame eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini;
- Alates 1. maist vähendame intressi määra tähtajatult seniselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile. Samuti vähendame edaspidi maksuvõlgade ajatamise korral intressi määra kuni 100 protsenti. Hetkel on maksimaalne võimalik intressi vähendamine 50 protsenti;
- Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla. Riik kannab FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa nende MTA-s olevatele ettemaksukontodele. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, siis saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas koheselt või tulevikus ja võib selle küsida oma pangakontole;
Töötasu hüvitis
Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.
Hüvitise põhimõtted
Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:
– tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
– tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
– tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.
Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotletakse. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.
Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.
Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.
Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot (bruto).
Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.
Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul.
Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja tasub töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.
Hüvitist makstakse ainult töölepingu alusel töötajatele, kelle töökoormust või töötasu on vastavalt töölepingu seaduse § 35 või § 37 alusel vähendatud. Hüvitise saamine ei laiene juhatuse liikme lepingu ja Võlaõigusseaduse lepingu alusel töötavatele isikutele.
Oluline teada
- hüvitise avalduse esitab töötukassale tööandja, kuid hüvitis makstakse otse töötajatele;
- hüvitist makstakse perioodi märts-mai 2020 eest, tööandja saab töötajale hüvitist taotleda kahe kuu eest;
- tööandja esitab töötukassale iga kalendrikuu kohta eraldi avalduse pärast seda, kui on töötasu töötajatele välja maksnud;
- kui tööandja lõpetab töösuhte töötajaga koondamise tõttu samal kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse või sellele järgneval kuul, peab ta hüvitise töötukassale tagasi maksma.
Taotlemine
Hüvitise avalduste esitamine avaneb e-töötukassas aprillis, täpse kuupäeva ning avaldusel nõutavate andmete kohta anname info esimesel võimalusel.
Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale avalduse iga kalendrikuu kohta eraldi. Vastavustingimused võivad kuude lõikes olla erinevad, kuid kolmest kaks tingimust peavad olema täidetud mõlemal kuul.
