Tööandjapension. Kellele ja milleks?

ByKermarc

Tööandjapension. Kellele ja milleks?

Enamik inimesi eelistaks vanaduspõlves pensionit, mis on vähemalt kaks kolmandikku nende viimasest palgast. Hästi toimiva pensionisüsteemiga riikides, tööandjapensionnäiteks Soomes ja Rootsis on see reaalsus, mille olulise komponendina on end tõestanud tööandjapension – termin, mis Eestis veel paljudele tundmatu, kuigi võimalusena lihtsasti kättesaadav.

Tööandjapension tähendab tööandja poolt täiendavate kogumispensioni maksete tegemist töötaja vabatahtlikku ehk III pensionisambasse. Tegemist on täieliku kokkuleppega tööandja ja töötaja vahel nii maksete suuruse kui nende sageduse poolest, sest ühtegi riiklikku nõuet ega ettekirjutust selle puhul ei ole. Riikides, kus tööandjapension on kinnistunud, muutub see tavaliseks motivatsioonilisaks töötasule, näiteks Rootsis on võimalusega liitunud 90% töötavatest inimestest.

Eestis nagu mitmetes teisteski riikides, kus tööandjapension on veel uudissõna, tekitab termin endiselt mitmeid eelarvamusi nii tööandjates kui töötajates. Ettevõtjatele tundub tööandjapensioni maksmine täiendava kulukusena, kui reaalsuses peaks riiklik tulumaksusoodustus ettevõtjaid hoopis teises suunas mõtlema panema. Ning töötajatele tundub see ebamõistliku täiendava säästmisena, kui võiks seda näha vajaliku investeeringuna, et paremini hoida elustandardit ka vanaduspõlves.

Hetkel maksab Eesti ettevõtetest oma töötajatele tööandjapensioni Luminori viimase uuringu kohaselt vaid kolm protsenti: nende hulgas on mõned pangad, IT-ettevõtted ja riiklikud institutsioonid. Kokku natuke enam kui 100 ettevõtet. Kuid nendes ettevõtetes, kus võimalust kasutatakse, on tööandjapension juba tõestanud end töötajate motivatsioonipaketi loomuliku ja toimiva osana. Näiteks Luminoris saavad töötajad ise valida ning igal aastal muuta, millistest komponentidest koosneb nende motivatsioonipakett ning praeguste andmete järgi on Eesti kontoris 30% inimestest ise valinud tööandjapensioni, Lätis ja Leedus on protsendid veelgi kõrgemad. Eelistavad seda varianti need, kes mõistavad ja hindavad oma tuleviku sissetuleku ja turvatunde loomise vajadust.

Miks peaksid tööandjapensionile mõtlema tööandjad?

Kujuta ette olukorda, kus soovid maksta töötajale aastapreemiat summas 6000 eurot puhtalt kätte, mis tähendab ettevõttele kogukulu üle 10400 euro. Kui sõlmida töötajaga vastastikune kokkulepe sama summa kandmiseks otse tema pensionifondi, on kogukulu ettevõttele umbes 8900 eurot, mis tähendab võrreldes esimese alternatiiviga 1500-eurost võitu. Rahaline väärtus on töötajale sama, kuid ettevõtte jaoks tulumaksu võrra soodsam.

Uuringud näitavad, et töötajate ootused tööandja poolt loodava pikaajalise turvatunde vastu on ka Eestis kõrged. Kaks aastat tagasi, 2017. aastal 1000 inimese seas läbi viidud tööandjapensioni uuringu tulemused tõestasid, et 58% Eesti elanikkonnast pidas tööandjapensionit oluliseks motivaatoriks juba siis. Huvitav, kui kõrgeks on see protsent vaikimisi kasvanud tänaseks?

Milleks tööandjapension töötajatele?

Tööandjapension on hea võimalus viia oma nägemus hästi elatud vanaduspõlvest ja saabuv reaalsus ka tegelikult vastavusse. Tõsi on see, et raha kogumine vaid kahte esimesse sambasse ei anna vanaduspõlves vähemalt 60% viimasest palgast, nagu on enamike ootus. Tööandja poolt kolmandasse pensionisambasse tehtavad maksed on selleks lihtsasti ja vabalt toimivaks lisainstrumendiks. Töötaja kui koguja jaoks on hea see, et samba investeerimistegevus ei ole riiklikult kuidagi piiratud ja seega on võimalik valida investeerimisvaadetega ideaalselt sobiv fond ning maksete tegemine on väga paindlik: ise määrad, kui palju ja kui sageli makseid tehakse ning tegelikult ka selle, millal hakkad kogutud raha kasutama – pärast 55. eluaastat sambast raha välja võttes ei rakendu summale 20% tulumaks, vaid soodusmääraga 10% maks.

Kuidas tööandjapensioni kogumine praktiliselt toimib?

Kolmandasse sambasse saab koguda kahel viisil, kas ostes fondiosakuid või läbi kindlustuslepingu. Seega saab tööandja teha tööandjapensioni sissemaksed kas töötaja juba toimivasse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse või osta otse vabatahtliku pensionifondi osakuid.

Nagu juba räägitud, sõltub konkreetsete maksete suurus ja sagedus kokkuleppest töötaja ja tööandja vahel. Või ettevõtte otsusest. See võib olla konkreetne summa või teatav protsent töötasust. Oluline on arvestada vaid kolmandale sambale kehtiva tulumaksuvaba piirmääraga – tulumaksusoodustus kehtib kolmandasse sambasse tehtud maksetele, mis ei ületa 15% töötaja brutotöötasust ning mitte rohkem kui 6000 eurot. Seda arvestatakse töötaja poolt otse tehtud maksetele ning tööandja poolt töötaja kontole tehtud vabatahtlike maksetele kokku.

Tööandjapensioni maksetega alustamiseks peab töötaja valima eelistatud III samba lahenduse ning andma tööandjale sinna sissemaksete tegemiseks vajaliku info. Vajalikud andmed saab tööandja vajadusel küsida ka pangast – need on erinevad olenevalt sellest, kas töötaja eelistab vabatahtlikke pensionifondi osakuid või kindlustuslepinguga kogumist. Lisaalternatiiv on tööandjal luua ainult oma töötajatele mõeldud pensionifond, need tingimused on kirjeldatud investeerimisfondide seaduses (IFS § 7).

Veel tulumaksusoodustusest

  • Tulumaksuvaba piirmäära arvestatakse kalendriaasta kohta.
  • Kui kolmandasse sambasse teevad makseid nii tööandja kui töötaja ise, siis piirmäära arvutamisel arvestab maksu- ja tolliamet esmalt tööandja tehtud maksetega.
  • Töötaja ei saa tööandja tehtud pensionimaksetelt tulumaksu tagasi, sest tööandja ei maksa nendelt tulumaksu.
  • Töötaja saab tulumaksu tagasi vaid enda otse tehtud maksetelt – need tuleb deklareerida tuludeklaratsioonil.

Autor: Martin Rajasalu

Allikas: Luminor

About the author

Kermarc administrator

Leave a Reply