Alates 2018. aastast kehtib Eestis uus Tulumaksuseadus, mille alusel on eraisiku maksuvabaks tuluks kuus 500€ ja 6000€ aastas. See aga ei laiene kõikidele inimestele.
Üldine reegel on selline:
Thank you for reading this post, don't forget to subscribe!- kuni 14 400€ aastase (kuni 1 200€ kuus) bruto sissetulekuga inimestele on maksuvabaks tuluks 500€ kuus ja 6000€ aastas;
- alates 14 401€ aastas (alates 1 201€ kuus) hakkab lubatud maksuvaba tulu vähenema, jõudes nulli 2 100€ juures, kus iga lisanduv 1,80€ vähendab maksuvaba tulu 1€ võrra.
- alates 2 101€ brutopalga saajad ei saa enda tulust maha arvata ühtegi senti maksuvaba tulu ning tasuvad enda palgast 20% tulumaksu esimesest sendist alates.
Samaks jäi maksuvaba tulu alates 2. lapsest 1 848€ aastas.
Uue korra järgi on tulu saajal oluline ette teada enda aastatulu. Alates 2018. aasta jaanuarist loetakse eraisiku tulu hulka ja maksustatakse tulumaksuga:
- töötasud (sh välismaalt saadud töötasud, haigushüvitis, preemiad);
- dividendid;
- võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasud;
- kasu vara võõrandamisest;
- litsentsitasud;
- üüri-ja renditasud;
- intressid;
- pension;
- toetused;
- stipendium;
- jm tulu
Maksuvaba tulu arvutamine
Kuu valem:
500-(brutopalk-1200/1,8)
Oletame, et brutotasu on 1 500€ kuus.
Sellisel juhul on maksuvaba tulu suurus:
500- (1500-1200/1,8)= 500- 166,67= 333,33€. Seega on 1 500€ brutopalgaga inimesel maksimaalseks lubatud maksuvabaks summaks 333,33€.
Maksuvaba summa arvestamise eelduseks on vastavasisulise avalduse esitamine tööandjale. Avalduse saab esitada vaid ühele tööandjale juhul, kui inimesel on mitu töökohta. Erandiks on vanaduspenionärid, kes saavad esitada avalduse nii tööandjale, kui ka pensioni väljamaksjale. Selle eelduseks on, et mõlemad tasud kokku ei ületa 1 200€.
Seaduse järgi on maksumaksjal õigus oma mahaarvatavat maksuvaba summat igas kuus muuta. Näiteks on töötajal mahaarvamise õigus maksimaalselt 400€ ja sellises summas on tööandjale avaldus juba esitatud, kuid töötaja ei soovi samas summas maksuvaba summat järgmisel kuul arvestusse vaid näiteks 200€, siis selleks teeb ta tööanjale vastava summaga uue avalduse. Siinkohal aga soovitan arvestada raamatupidajate töökoormusega, kui töötaja esitab iga kuu uue avalduse uue maksuvaba summaga. Seetõttu on tööandjatele antud soovitus, millega iga ettevõte paneb paika mitu korda aastas on võimalik avaldust muuta.
Õnneks ei kao töötaja poolt rohkem tasutud tulumaks kuhugi. Selle saab tagasi taotleda iga-aastase füüsilise isiku deklaratsiooniga, mida me esitame kevadeti. Selleks et vältida olukorda, kus vähem tasutud tulumaks tuleb riigile juurde maksta, kuna inimene lihtsalt ei osanud enda aasta tulu ette prognoosida, pigem kasutada igas kuus võimalikult vähe lubatud maksuvaba tulu suurust (või üldse mitte kasutada).
Kas töötaja poolt tasutud tulumaksule peab midagi juurde tasuma või on teinud ta seda rohkem, kui oleks pidanud, selgub siis, kui pärast füüsilise isiku deklaratsiooni esitamist on selgunud kõik töötaja aasta jooksul saadud tulud kokku olgu selleks siis palk, üüritulu, dividendid vms.
Dividendide puhul ei toimu küll topeltmaksustamist, kuid netodividend suurendab inimese aasta tulu ja seega vähendab maksuavaba tulu summat.
Lihtsustatud näide:
inimese aasta tulu kokku on näiteks brutotasuna 12 000€. Selle brutotasu juures on inimesel õigus igakuisele 500€ maksuvabale tulule. Kuid… aasta jooksul laekub tema pangakontole äriühingult saadud dividendid summas 3000€. See teeb aasta tuluks 15 000€. Kuna tema palgast on jooksvalt igas kuus arvestatud maksuvabatulu 500€ (sest palga alusel oli selleks täielik õigus), siis tekib riigi ees võlg ja inimene peab osa mahaarvatud tulumaksust riigile tagastama.
